Nonogram — on loogiline mõistatus, tuntud ka nimede all Picross, Griddlers, Hanjie, Japanese Crosswords. Erinevalt klassikalistest ristsõnadest ei ole siin peidetud sõna, vaid pilt — alates lihtsast mustrist kuni pikslite stseenini — mille mängija avastab, täites ruute numbriliste vihjete järgi. Mäng köidab seetõttu, et lihtsad arvud muutuvad lahendamise käigus järk-järgult mõtestatud visuaalseks tulemuseks.
Nonogram ei nõua keelte või kultuuriliste kontekstide tundmist — see on keeleliselt sõltumatu mõistatus, arusaadav kõigile, kes tunnevad numbreid. Tänu sellele universaalsusele on Nonogram hõivanud erilise koha loogikamängude maailmas ja saanud rahvusvaheliseks hitiks, võrreldavaks populaarsuselt sudoku ja klassikaliste ristsõnadega. Ilmunud 1980. aastate lõpus, võitis see kiiresti poolehoidjaid üle kogu maailma ja kinnistus kindlalt mõistatuste austajate kultuuris.
Nonogrami ajalugu
Mõistatuse päritolu Jaapanis
Nonogramid tekkisid suhteliselt hiljuti — 1980. aastate lõpus Jaapanis. Kaks inimest väidavad teineteisest sõltumatult selle mõistatuse leiutamist. Esimene oli jaapani graafiline toimetaja Non Ishida (石田 のん), kes osales 1987. aastal Tokyos ebatavalises konkursis parima pildi loomiseks, kasutades pilvelõhkuja aknaid. Oma töös «joonistas» Ishida pildi, lülitades hoone akendes tulesid sisse ja välja, ning võitis esimese koha. See võit inspireeris teda loogikamängu ideele: ta mõistis, et sarnast põhimõtet saab rakendada paberil, värvides ruute ruudustikus. Juba 1988. aastal avaldas Ishida esimesed kolm sellist mõistatust nime all Window Art Puzzles.
Peaaegu samal ajal töötas professionaalne mõistatuste looja Tetsuya Nishio (西尾 徹也) välja oma variandi samast ideest. Nishio avaldas oma esimesed ülesanded teises ajakirjas ja nimetas need お絵かきロジック (Oekaki Logic) — mis tähendab «loogiline joonistamine» või «loogiline pilt». Tema versioon levis samuti Jaapani ajakirjanduses ja leidis kiiresti koha kujunevas žanris. Nishio pakutud nimetus kinnistus Jaapanis ja seda kasutatakse siiani mitmes eriväljaandes. Nii ilmusid esimesed Nonogramid (toona veel erinevate nimede all) Jaapani trükiväljaannetes.
Esimesed sammud ja levik
Alguses ei pälvinud uued mõistatused kodumaal laialdast tähelepanu. Reeglid erinesid harjumuspärastest ülesannetest ja mitte kõik ei mõistnud, kuidas neid lahendada. Kuid peagi aitas õnnelik juhus Nonogramil jõuda rahvusvahelisele areenile. 1989. aastal tutvustas Non Ishida oma mõistatusi briti entusiastile James Dalgetyle — loogikamängude kollektsionäärile ja uurijale. Dalgety nägi mängu potentsiaali ja sõlmis Ishidaga kokkuleppe mõistatuse edendamiseks väljaspool Jaapanit.
Just James Dalgety mõtles uuele mõistatusele nime Nonogram — ühendades autori hüüdnime Non ja osa sõnast diagram (vihjega joonisele või skeemile). 1990. aastal veenis ta mõjukat briti ajalehte The Daily Telegraph neid mõistatusi regulaarselt avaldama. Alates 1990. aasta suvest hakati Nonogrami iganädalaselt avaldama pühapäevases väljaandes — The Sunday Telegraph. See oli esimene regulaarne Nonogrami avaldamine ajakirjanduses kogu maailmas ja pani aluse mängu rahvusvahelisele populaarsusele.
Maailmakuulsus 1990. aastatel
Tänu briti ajakirjandusele said jaapani «joonistused arvude järgi» tuntuks kogu maailmas. Juba 1993. aastaks naasis mõistatus kodumaale triumfiga: üks suurimaid jaapani ajalehti 毎日新聞 (The Mainichi Shimbun), inspireerituna edust Inglismaal, hakkas oma lehtedel Nonogrami avaldama. Samal aastal avaldas Ishida Jaapanis esimese Nonogrami raamatu ning Suurbritannias avaldas kirjastus Pan Books The Sunday Telegraph Book of Nonograms, ajalehe mõistatuste kogu.
Järgmistel aastatel kasvas mängu populaarsus kiiresti: juba 1995. aastaks ilmus The Sunday Telegraphi neljas Nonogrami kogu ning mõistatusi hakati trükkima ajakirjades ja ajalehtedes kogu maailmas. Ilmusid ajakirjaseeriad, mis olid täielikult pühendatud sellele jaapani mõistatusele.
Jaapanis hakkasid suured kirjastused nagu Gakken ja Sekaibunkasha välja andma eriajakirju, mis olid pühendatud neile mõistatustele, mis aitas oluliselt kaasa žanri huvi kasvule riigis. Aja jooksul hakkasid välismaised ettevõtted ostma õigusi jaapani materjalide avaldamiseks ning Nonogram ilmus erinevates formaatides — alates ajaleherubriikidest kuni täismahus ajakirjade ja kogumikeni.
1990. aastate esimesel poolel hakati neid mõistatusi välja andma Hollandis, Rootsis, USA-s, Lõuna-Aafrikas ja teistes riikides. Kümnendi lõpuks oli leviku geograafia märkimisväärselt laienenud: näiteks 1997. aastal alustas Iisraeli ettevõte Nikoli Rosh Nonogrami väljaandmist Lähis-Idas. Umbes samal ajal hakkasid need ülesanded ilmuma Brasiilias, Poolas, Tšehhis, Lõuna-Koreas ja Austraalias. Leviku laienemine kaasnes tiraažide suurenemise ja uute formaatide tekkega, mis kinnistas Nonogrami lõplikult rahvusvahelise loogikamänguna.
Üheks oluliseks populariseerimise etapiks sai mängutööstus. 1995. aastal andis Nintendo Jaapanis välja mitu videomängu sarjast Picross (lühend sõnadest «picture crossword»), kus kasutati Nonogrami põhimõtet. Kõige tuntumaks sai mäng Mario’s Picross käsikonsoolile Game Boy — see oli ka ainus selle sarja mäng, mis tol ajal Jaapani piiridest väljapoole, USA-sse jõudis. Nii tutvusid miljonid mängijad uue mõistatusega just videomängude kaudu.
Pärast Nintendo’t haarasid ideest kinni ka teised: ilmusid elektroonilised taskumängud ja isegi mänguautomaadid. 1996. aastal ilmus Jaapanis arkaadmäng Logic Pro, mis põhines täielikult Nonogrami lahendamisel, ning aasta hiljem selle järg. Need automaadid said osaks mängude ajaloost (tänapäeval emuleeritakse neid MAME abil retro-mängude näidetena). 1990. aastate lõpuks olid Nonogramid lõplikult kinnitanud oma staatuse rahvusvahelise hittmänguna.
Nonogramid uuel aastatuhandel
1998. aastal otsustas The Sunday Telegraph korraldada lugejate seas konkursi, et leida armastatud mõistatusele uus nimi. Põhjus oli see, et ajalehe koostöö Non Ishidaga oli selleks ajaks lõppenud ning oli vaja omaenda kaubamärki. Võitis sõna Griddler («võre»), mida Inglismaal kasutatakse sellest ajast alates koos terminiga Nonogram.
1999. aastal käivitas tuntud mõistatuste kirjastus Puzzler Media (varem BEAP) Suurbritannias kaks perioodilist ajakirja nende ülesannetega jaapani nime Hanjie (判じ絵) all — mis tähendab «pildi järgi otsustama». Ilmusid eraldi Hanjie numbrid väikeste mõistatustega ja Super Hanjie — suurte, detailsete piltidega. Samal aastal hakkasid oma ajakirjaseeriad jaapani ristsõnadega ilmuma Hollandis ja mitmes teises Euroopa riigis.
2000. aastate algust iseloomustas veelgi suurem populaarsuse kasv. Ilmusid esimesed regulaarsed igakuised väljaanded, mis olid täielikult pühendatud Nonogramidele: näiteks 2000. aastal sai Briti ajakiri Tsunami esimeseks igakuiseks jaapani ristsõnade kogumikuks. USA-s andis kirjastus Sterling Publishing välja kaks Nonogrami raamatut — Perplexing Pixel Puzzles ja Mind Sharpening Pixel Puzzles. Samal aastal alustas Hollandis ajakiri Japanse Puzzels XXL, mis pakkus eriti suureformaadilisi mõistatusi.
Aastatuhande vahetusel olid Nonogramid lõplikult muutunud nišihuvist loogikamängude globaalse kultuuri püsivaks osaks. 2001. aastaks ilmusid eriväljaanded Nonogramidega juba Prantsusmaal, Soomes ja Ungaris. Nendes riikides käivitati oma regulaarsed seeriad, mis olid kujundatud vastavalt kohalikele loogikamängude esitamise traditsioonidele: näiteks Prantsusmaal pöörati erilist tähelepanu võre elegantsele kujundusele ja jooniste visuaalsele terviklikkusele, Soomes aga jagati ülesanded selgelt raskusastmete järgi, mis muutis mängu õppimise eriti süsteemseks.
Samas leidsid Nonogramid üha enam kohta ka eri riikide üldistes mõistatusajakirjades. Itaalias ja Hispaanias hakati neid regulaarselt lisama loogikamängude rubriikidesse sudoku kõrvale kui visuaalset alternatiivi numbrilistele ülesannetele. Venemaal ja Ida-Euroopa riikides ilmusid nad «jaapani ristsõnadena» ajalehtede lisades, temaatilistes nädalaväljaannetes ja erikogumikes, kus nad said kiiresti kindla koha.
Paljudes väljaannetes said Nonogramid püsirubriigiks, mõnikord isegi kaanel keskse elemendina esile tõstetuna. Tänu sellele formaadile saavutas mäng teise levikulaine — lugejate seas, kes polnud algselt jaapani mõistatustega tuttavad, kuid kes hakkasid nende vastu huvi tundma seoses teiste, harjumuspärasemate ülesannetega. Sellise leviku tulemusel kinnitasid Nonogramid end kindlalt 21. sajandi alguse juhtivate loogikamängude seas.
Eriti arenesid välja lahendajate klubid ja kogukonnad. Jaapanis ja Suurbritannias hakkasid kujunema huviringid, kus osalejad arutasid strateegiaid, jagasid lemmiknumbreid, osalesid kiirlahendamise võistlustel või avaldasid oma amatöörbülletääne. Sarnaseid vorme oli Saksamaal, Tšehhis ja Soomes. Selliste kohtumiste ülesannete kogumikud jõudsid mõnikord ka müügile ning mõnes riigis said neist isegi autoriajakirjade allikad.
Alates 2000. aastate algusest hakati Nonogrami üha aktiivsemalt kasutama haridusvaldkonnas kui vahendit loogilise mõtlemise ja tähelepanu arendamiseks. Matemaatika- ja informaatikaõpetajad kaasasid neid õppekursustesse, eriti teemades, mis olid seotud algoritmide, koordinaattasandi ja binaarse loogikaga. Mõnes riigis — näiteks Hollandis, Soomes ja Iisraelis — loodi kooliprogrammidele kohandatud töövihikud. Selline lähenemine mitte ainult ei laiendanud mõistatuse auditooriumi, vaid andis sellele ka täiendava haridusliku staatuse.
Aja jooksul tekkis klassikalisest mustvalgest Nonogramist terve hulk sugulasmänge. Lisaks värvilistele versioonidele ilmusid diagonaalsed Nonogramid, kolmnurksed ja kuusnurksed võred ning asümmeetriliste reeglitega mõistatused. Mõned neist eeldavad, et osa vihjeid on peidetud või antakse alles mängu käigus. Sellised variatsioonid laiendavad žanrit ja võimaldavad kasutada keerukamaid arutluskäike, muutes mängu huvitavaks isegi kogenud lahendajatele.
Tänapäeval on Nonogram kindlalt osa ülemaailmsest mängukultuurist: spetsiaalsed või segaväljaanded nende mõistatustega ilmuvad regulaarselt enam kui 35 riigis, sealhulgas Jaapanis, USA-s, Suurbritannias, Saksamaal, Venemaal ja paljudes teistes. Ainuüksi Jaapanis ilmub praegu üle kümne erineva ajakirja, mis on täielikult sellele mõistatusele pühendatud, rääkimata arvukatest raamatutest ja elektroonilistest rakendustest. Nonogram on edukalt kolinud ajaleheveergudelt arvutitesse ja mobiilseadmetesse: on olemas sadu veebiplatvorme ja rakendusi, kus miljonid kasutajad lahendavad neid ülesandeid iga päev. Nii on Nonogram mõne aastakümne jooksul liikunud kohalikust uudishimust tunnustatud rahvusvaheliseks fenomeniks intellektuaalsete mängude maailmas.
Huvitavaid fakte Nonogrami kohta
- Esimene avalik mõistatus — pilvelõhkujal. Esimene Nonogram, mida üldsusele näidati, oli valgusinstallatsioon hoonel. 1987. aasta Window Art konkursil «jutustas» Non Ishida akende abil loo bambuselõikajast — ühest vanast jaapani müüdist. Tuled moodustasid pilvelõhkuja fassaadil pildi ja said sisuliselt tänapäevase Nonogrami prototüübiks. See päritolulugu teeb Nonogrami teiste mõistatuste seas ainulaadseks.
- Esimene elektrooniline Nonogram ilmus jaapani koduarvutitel NEC PC-9800. Tunduvalt enne Mario’s Picross’i eksisteerisid Jaapanis 1990. aastate alguses Nonogrami arvutiversioonid NEC PC-9800 süsteemidele — populaarsetele personaalarvutitele. Need programmid olid väljaspool riiki vähetuntud, kuid panid aluse tulevaste versioonide liidesele ja loogikale.
- Suurim trükitud Nonogram oli üle 300×300 ruudu suur. Mõned entusiastid ja kirjastused lõid hiiglaslikke Nonogramme — sisuliselt plakatiformaadis. Näiteks avaldas ettevõte Conceptis eriväljaandes 320×320 ruuduga ülesande, mida pakuti lahendada osade kaupa.
- Nonogrami uuritakse arvutusliku keerukuse teoorias NP-täielikkuse kontekstis. Loogilisest aspektist kuulub üldistatud Nonogrami (suvalise mõõtmega) lahendatavus NP-täielike probleemide hulka — see tähendab teoreetiliselt keerukaid arvutatavaid ülesandeid. See teeb Nonogramist mitte ainult meelelahutuse, vaid ka akadeemiliselt huvitava teema algoritmide ja tehisintellekti valdkonnas.
- Alternatiivsed nimed. Erinevates riikides on Nonogram tuntud kohalike nimede all, mis kajastavad nii keelelisi eripärasid kui ka kultuurilisi seoseid. Venekeelses keskkonnas nimetatakse neid sageli jaapani ristsõnadeks, rõhutades päritoluriiki. Ingliskeelses maailmas on lisaks üldisele terminile Nonogram laialt levinud variandid Griddlers (Suurbritannias) ja Hanjie. Jaapani autorid kasutavad sageli nimetust お絵かきパズル (Oekaki Pazuru) — «joonistusmõistatus». Samuti kasutatakse mõisteid nagu Paint by Numbers (ingliskeelsetes riikides, kuid harvem segiajamise tõttu värvimisraamatutega), Picross (Nintendo kaubamärk), Picture Logic, Logic Art, Pic-a-Pix ja teised. Selline nimede mitmekesisus peegeldab mõistatuse laia geograafilist levikut ja kultuurilist kohandamist.
- Olemas on värvilised Nonogramid. Enamik klassikalisi Nonogramme on mustvalged, kuid on olemas eraldi žanr — värvilised Nonogramid, kus iga vihje on oma värviga ja ruudud värvitakse vastavalt. See muudab loogika keerukamaks, sest tuleb arvestada värvigruppe ja erinevate värvide rühmade vahelisi eraldajaid. Nintendo arendas aktiivselt värvilist formaati mängudes Picross DS, Picross 3D ja teistes.
- Nonogram on kindlalt rahvusvaheliste mõistatusvõistluste programmis. Maailma mõistatuste meistrivõistlustel (World Puzzle Championship) lisatakse seda tüüpi ülesanded sageli ruudustikupiltide kategooriasse, kus osalejad võistlevad kiiruses ja täpsuses. Üksikud entusiastid püstitavad mitteametlikke rekordeid, lahendades eriti suuri mõistatusi — näiteks jaapani ristsõnu suurusega 100×100 või rohkem, mille lahendamine võtab palju tunde. Olemas on ka ülesandeid äärmusliku raskusastmega, mida suudavad lahendada vaid kõige kogenumad lahendajad. Kõik see kinnitab Nonogrami staatust tõsise intellektuaalse katsumusena.
Nonogrami teekond on särav näide sellest, kuidas intellektuaalne mäng võib saada globaalseks kultuurifenomeniks. Sündinud lihtsast «loogilise joonistamise» ideest, suutis see mõistatus ületada keelelisi ja geograafilisi tõkkeid ning võita poolehoidjaid kõigil kontinentidel. Tänapäeval avaldatakse Nonogrami ajakirjades, raamatutes ja elektroonilistes formaatides ning neid lahendavad eri vanuses ja elukutsetes inimesed. Seda mängu hinnatakse selle eest, et see arendab mõtlemist, kujutlusvõimet ja visadust ning pakub rõõmu otsinguprotsessist ja peidetud pildi või mustri järkjärgulisest avamisest. Nonogram on õigusega saanud «elavaks klassikaks» mõistatuste maailmas — kõrvuti ristsõnade, sudoku ja teiste igaveste mõistusemängudega.
Kui oled Nonogrami reeglid selgeks saanud, tunne lahendamise rütmi ja värvi julgelt esimene ruut. Esmapilgul võib Nonogram tunduda lihtne, kuid lahendamise käigus avaldab see loogilise analüüsi sügavust, mis nõuab keskendumist, täpsust ja süsteemset lähenemist. Reeglite järjekindel rakendamine viib täpse tulemuseni, mis lõpetab loogilise arutluskäigu ahela. Tänu sellele ligipääsetavuse ja intellektuaalse rikkuse kombinatsioonile säilitab Nonogram teenitult klassikalise loogikamõistatuse staatuse, mille vastu huvi ei vaibu ajas.