Bridge

Lisa veebisaidile Metaandmed

Teised mängud

Lugu mängu taga

Bridge on intellektuaalne kaardimäng, millel on rikkalik ajalugu ja ülemaailmne tunnustus. Selle täielik nimi on kontraktbridge, kuid igapäevases keelekasutuses on juba ammu juurdunud lühem vorm – bridge. Selle nime taga peitub keeruline strateegiate, arvutuste ja paarismängu süsteem. Bridgest on saanud mitte ainult populaarne mäng, vaid ka kultuslik kirg loogika ja strateegilise mõtlemise austajatele.

Tänapäeval on bridge rahvusvaheliselt tunnustatud spordiala, millel on selged rahvusvahelised reeglid, ametlik reitingusüsteem, mainekad meistrivõistlused ja tuhanded klubid, mis on ühendatud rahvuslikesse ja rahvusvahelistesse föderatsioonidesse.

Mängu ajalugu

Bridge’i ajalugu saab alguse whistist – kaardimängust, mis oli laialt levinud 18. sajandi Inglismaal. Whisti peetakse bridge’i aluseks: kuigi reeglid olid lihtsad, sisaldas see juba tikkide võtmist ja paarismängu algelisi vorme, mis hiljem said uue mängu võtmeelementideks. Aja jooksul whist keerustus – tekkisid uued variandid, algul pakkumise ja trumpimasti valiku elementidega, hiljem arenenud pakkumissüsteemiga.

Üks olulisi üleminekuvorme oli mäng nimega biritch (mida Briti ajakirjanduses nimetati ka Russian Whistiks). Selline nimi tulenes asjaolust, et mäng jõudis Inglismaale Balkani piirkonnast ja Prantsuse Rivieralt, kus see oli populaarne venekeelsete mängijate seas. Lisaks pärineb sõna biritch tõenäoliselt vanaslaavi sõnast „birich“ – kuulutaja (isik, kes kuulutas rahvale avalikult korraldusi), mis sümboolselt viitab mängu pakkumissüsteemile.

Nimi biritch ilmus esmakordselt trükis 1886. aastal Briti ajakirjas The Field. See mäng sisaldas juba pakkumist, trumpimasti valikut ja kohustust võtta tikke – uuendusi, mis eristasid seda klassikalisest whistist ja kujundasid tulevase bridge’i põhielemendid.

Järgmine oluline samm oli 20. sajandi alguses „oksjonbridge’i“ tekkimine. Selles versioonis toimus pakkumine ringiratast ning mängijad pidid esmakordselt deklareerima lepingu, mille nad soovisid täita. See versioon säilitas whisti mehaanika, kuid lisas uusi strateegilisi ja partnerluspõhiseid suhtluselemente.

Otsustav pöördepunkt toimus 1925. aastal, kui Ameerika ettevõtja ja kaardimängude entusiast Harold Stirling Vanderbilt tegi merereisi ajal ettepaneku uueks reeglistikuks. Ta muutis mängu struktuuri: tutvustas lepingu mõistet, eraldas geimid osalistest jaotustest ja kehtestas uue punktiarvestussüsteemi. Nii sündis kontraktbridge – mängu kaasaegne vorm, mis kogus populaarsust esmalt USA-s ja seejärel kogu maailmas.

Õitseng ja ametlik tunnustus

1930. aastate alguseks oli bridge USA-s üks populaarsemaid intellektuaalseid harrastusi. 1937. aastal asutati Ameerika Kontraktbridge’i Liiga (ACBL), mis reguleerib siiani turniire, koolitab mängijaid ja avaldab edetabeleid. Euroopas bridge samuti kogus populaarsust: klubid ja turniirid tekkisid Prantsusmaal, Suurbritannias, Hollandis ja mujal.

1958. aastal asutati Maailma Bridge’i Föderatsioon (WBF), mis ühendab kümnete riikide rahvuslikke ühendusi. Sellest ajast peale on bridgel olnud rahvusvahelise organiseeritud spordiala staatus – oma võistluskalendri, kohtunikustandardite ja tiitlisüsteemiga.

Bridge Nõukogude Liidus ja postsovetlikus ruumis

Hoolimata „kodanliku meelelahutuse“ mainest leidis bridge koha ka Nõukogude Liidus – eriti inseneride, teadlaste ja tudengite seas. 1960.–1980. aastatel mängiti seda ülikoolides, ühiselamutes, teadusasutustes ja huviklubides. Mängul ei olnud ametlikku staatust, kuid see säilitas stabiilse populaarsuse: ajakirjades avaldati mänguanalüüse ning huvi hoidsid üleval regulaarsed kohtumised ja klubivõistlused.

Pärast NSV Liidu lagunemist säilis bridge intellektuaalse harrastusena, eriti suuremates linnades, ja areneb tänaseni SRÜ riikide rahvuslikes föderatsioonides.

Huvitavaid fakte

  • 1929. aastal asutati ajakiri The Bridge World – esimene professionaalne väljaanne, mis oli täielikult pühendatud kontraktbridge’ile. Selle asutas Ely Culbertson, kes mängis võtmerolli mängu populariseerimisel.
  • Alates 1995. aastast on Rahvusvaheline Olümpiakomitee (IOC) tunnustanud bridge’i ametliku spordialana – see on ainus kaardimäng, millel on selline staatus.
  • 2002. aastal lisati bridge Londoni maailma intellektuaalsete mängude (WMSG) programmi koos male ja go’ga – tunnustatud strateegiamängudega.
  • Warren Buffett ja Bill Gates on pikaajalised bridge’i entusiastid. Nad mängivad regulaarselt paarismänge ja usuvad, et mäng arendab mälu, strateegilist mõtlemist ja meeskonnatööd.
  • Bridge’is on võimalik 635 013 559 600 erinevat kaardijaotuse kombinatsiooni. See muudab iga jaotuse tõeliselt unikaalseks.

Bridge ei ole lihtsalt kaardimäng, vaid intellektuaalne kirg, millel on rikkalik ajalugu ja mis hõlmab erinevaid ajastuid, riike ja kultuure. See on arenenud aristokraatlikust meelelahutusest rahvusvaheliseks mõttespordiks. Tänu oma sügavusele, ajaloole ja strateegilisele mitmekesisusele ühendab bridge jätkuvalt mängijate põlvkondi üle kogu maailma – kaardilaua ümber ja kaugemalgi.

Tänapäeval saab bridge’i mängida tasuta internetis – igal ajal ja igast maailma punktist. Proovi – võib-olla saab sellest just sinu lemmikmäng!

Kuidas mängida, reeglid ja näpunäited

Bridž on intellektuaalne kaardimäng, mille reeglid võivad esialgu tunduda keerulised, kuid tegelikult põhinevad loogikal ja koostööl. See ei ole hasartmäng, kus edu sõltub õnnest — bridžis määrab edu otsustusvõime, oskus analüüsida infot ja teha koostööd partneriga. Allpool on toodud põhireeglid ja kasulikud nõuanded, mis aitavad mõista mängu olemust ja tunda selle intellektuaalse mängu põnevust.

Mängu reeglid

  • Osalejad ja kaardipakk. Bridži mängib neli inimest, kes moodustavad kaks paari. Partnerid istuvad lauas teineteise vastas. Kasutatakse tavalist 52-kaardilist kaardipakki ilma jokriteta. Iga jaotuse alguses jagatakse igale mängijale 13 kaarti.
  • Mängu eesmärk. Iga paari eesmärk on koguda võimalikult palju punkte, võites tikke. Tikk on voor, kus iga mängija paneb ühe kaardi. Võidab selle masti kõrgeim kaart või trump, kui see on mängus. Enne mängu algust toimub tähtis faas — pakkumine.
  • Pakkumine (oksjon). Mängijad teevad kordamööda pakkumisi, näidates, kui palju tikke nad on valmis võtma rohkem kui kuus ja millise trumbimastiga (või ilma trumbita). Näiteks pakkumine „kolm ärtut“ tähendab, et paar kohustub võtma üheksa tikki, kui ärtud on trumbiks. Pakkumine lõpeb pärast kolme järjestikust „passi“. Kõrgeim pakkumine võidab ja sellest saab leping, mida paar üritab täita.
  • Leping. Leping määrab, mitu tikki peab pakkumise võitnud paar võtma ja millise trumbimastiga (või trumbita) jaotust mängitakse. Üks paariline saab mängijaks — tema juhib mängu. Tema partner, keda kutsutakse „laudadeks“, paneb oma kaardid lauale avatud kujul ja enam ei sekku mängu. Vastaspaar mängib kaitses ja püüab takistada lepingu täitmist.
  • Tikkide mängimine. Esimesena paneb kaardi mängija, kes istub mängija vasakul. Seejärel panevad teised mängijad kordamööda ühe kaardi. Kui mängijal on sama masti kaart, tuleb see panna. Kui ei ole, võib visata suvalise kaardi või mängida trumpi. Tiki võidab selle masti kõrgeim kaart, või kõrgeim trump, kui neid mängiti. Kokku mängitakse 13 tikki.
  • Punktide arvestus. Bridžis saab punkte täidetud lepingu eest, ebaõnnestumise korral aga trahvipunkte. Lisaboonuseid antakse slämmide eest (lepingud 12 või 13 tikile) ja muude saavutuste eest. Olenevalt mänguvormist — klassikaline rubber bridge, punktiturniir (matchpoints) või võistkondlik arvestus (IMPs) — võib punktisüsteem erineda. Kuid igal juhul on täpsed pakkumised ja nutikas mäng võidu võti.

Nõuanded mänguks

  • Ära püüa iga tikki võita. Mõnikord on parem järele anda — see aitab säilitada mängu kontrolli, segada vastaste rütmi või paljastada nende strateegiat.
  • Jälgi tempot ja maste. Püüa meeles pidada, kes mida mängis. Kui lugeda mastis mängitud kaarte, saab aru, millal mast on „puhastatud“ ja tikid kindlalt võidetavad.
  • Ära karda olla „laud“. Kuigi mängija partner paneb oma kaardid lauale ega osale mängus, ei lõpe tema roll sellega. Mängu jälgides õpid lugema jaotusi, mõistma partneri kavatsusi ja süvenema strateegiasse.
  • Õpi põhilisi signaale. Paljud paarid kasutavad kokkuleppelisi signaale: kõrge kaart näitab huvi masti vastu, madal kaart keeldumist. Need vihjed aitavad koordineerida mängu ilma sõnadeta.
  • Mängi lugupidavalt. Kõik eksivad. Bridž on meeskondlik mäng, kus vastastikune mõistmine on olulisem kui õnn. Kritiseerimise asemel arutage jaotusi — see on kiireim tee ühiseks arenguks.

Bridži võiduoskus põhineb mitte ainult reeglite tundmisel, vaid ka strateegilisel mõtlemisel. Allpool on mõned põhimõtted, mis aitavad mängida teadlikult ja enesekindlalt.

  • Planeeri mäng ette. Enne esimese kaardi mängimist vaata oma 13 kaarti läbi ja mõtle, kuidas saavutada vajalik arv tikke.
  • Peida teave. Hea mängija aitab mitte ainult partneril oma kavatsusi mõista, vaid üritab ka vastaseid segadusse ajada.
  • Ära ülehinda oma kätt. Isegi 15 punktiga võib olla raske üksi hakkama saada — partneri toetus on oluline.
  • Treeni mälu. Mängitud kaartide meeldejätmise oskus on võtmetähtsusega nii kaitses kui ka rünnakul.
  • Arenda tasakaalu tunnetust. Arusaamine, millal mängida agressiivselt ja millal ettevaatlikult, tuleb kogemusega ja teeb sinust tugeva mängija.

Bridž on mäng, kus näiliselt rangete reeglite taga peitub lõputu võimaluste maailm — analüüsiks, intuitsiooniks ja suhtlemiseks. See on mõttespordiala, kus võitjaks ei tule see, kellel on parimad kaardid, vaid see, kes oskab neid targalt kasutada. Alusta põhialustest, katseta, eksi ja arene. Iga mängitud jaotus teeb sind tugevamaks.