Hiina kabe

Lisa veebisaidile Metaandmed

Teised mängud

Lugu mängu taga

Üks tuntumaid lauamänge, mis on eriti populaarne Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, on hiina kabe. 19. sajandi lõpus leiutatud mäng saavutas kiiresti populaarsuse lääneriikides ning hoolimata oma nimest ei ole sel Hiinaga mingit seost.

Mängu on lihtne ära tunda iseloomuliku tähekujulise mängulaua ja värviliste nuppude järgi, mida mängijad liigutavad, hüpates üle teiste kujundite. Pealtnäha lihtne mäng peidab endas üllatavalt sügavat strateegiat, mis teeb selle huvitavaks nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Mängu ajalugu

Hiina kabe eelkäijaks peetakse mängu nimega Halma, mille lõid aastatel 1883–1884 Bostoni päritolu Ameerika professor George Howard Monks. Selle mängu põhjal töötas sakslane Otto Robert Maier 1892. aastal välja keerukama variandi, mis sai nimeks Stern-Halma. Erinevalt algsest Halmast mängitakse seda kuueharulise tähe kujulisel laual 2–6 mängijaga.

See mängulaua muudatus oli võtmetähtsusega: tähekujuline vorm võimaldas mängijate algpositsioone võrdsustada ning muutis mängu sümmeetrilisemaks ja dünaamilisemaks. Iga tähe tipp toimib stardikohana, mis tagab kõigile osalejatele võrdsed tingimused ja avab laialdased strateegilise planeerimise võimalused.

Stern-Halma patenteeris ametlikult Saksamaa ettevõte Ravensburger 1892. aastal, ning 1909. aastal ilmus mäng Inglismaal firma Spears & Sons kaudu. Ameerika Ühendriikides jõudis see mõistatusmäng märksa hiljem — 1928. aastal — ning selle avaldas ettevõte J. Pressman & Co. Just sel ajal sai mäng ka uue nime — hiina kabe.

Kuigi hiina kabe ei pärine Hiinast, osutus turunduslik võte sõna „hiina“ kasutamisega edukaks. Idamaine hõng seostus avalikkuse jaoks eksootika, salapära ja rafineeritud kultuuriga. Tänu sellele muutus bränd meeldejäävamaks ja kergemini äratuntavaks.

Üks versioon nime päritolu kohta viitab idamaise kultuuri populaarsuse kiirele kasvule Ameerika Ühendriikides 1920. aastate alguses. Sel ajal tutvustati USAs mängu mahjong (1922. aastal) ning 1923. aastal avastati Tutanhamoni haud. Hiina kabe sai veel üheks näiteks 1920. aastate idamaise moe tõusust ja leidis väärilise koha klassikaliste lauamängude seas.

Mäng jõudis kiiresti Ameerika peredesse ja sai koduse ajaviite lahutamatuks osaks. Tänu lihtsatele reeglitele ja võimalusele mängida kahekesi, kolmekesi või suuremas seltskonnas sobis see suurepäraselt õhtuteks mängulaua taga. Lisaks kasutati hiina kabet sageli haridusasutustes ruumilise mõtlemise ja planeerimisoskuste arendamiseks lastel.

Selle mängu alternatiivne läänepoolne nimi on Hop Ching checkers, Hiinas tuntakse seda nime all Tiaoqi („hüppemäng“). Arvestades jaapanlaste kirge loogikamängude vastu, ei jäänud hiina kabe tähelepanuta ka Tõusva Päikese Maal. Seal on see tuntud nime all „teemantmäng“ (ダイヤモンドゲーム) ning erineb mõnevõrra 1892. aasta originaalist.

Mõnes Jaapani variandis on lubatud pikemad järjestikused hüpped ning mängu eesmärk ei pruugi piirduda ainult kõigi nuppude viimisega vastaspoole alguspunkti, vaid hõlmab ka teatud positsioonide hõivamist. Lisaks leidub haruldasi variatsioone, kus mängijad kasutavad spetsiaalseid kujundeid või laiendatud laudu — näiteks kaheteistkümneharulise tähe kujulisi. Need vormid on populaarsed Aasia hobiklubides ja lauamängude kogukondades.

Tänapäeval on hiina kabe üks väheseid lauamänge, mis pole enam kui saja aasta jooksul peaaegu üldse muutunud. Tänu trüki- ja digitaalsele kohandamisele on see jätkuvalt aktuaalne ning köidab eri põlvkondade mängijaid.

Huvitavaid fakte

  • Mõnes riigis Teise maailmasõja ajal (nt Ühendkuningriigis) vähenes hiina kabe müük selle „saksapärase“ päritolu tõttu, hoolimata neutraalsest nimest.
  • 20. sajandil muutusid populaarseks kaasaskantavad reisikomplektid magnetiliste nuppudega — hiina kabe sai lahutamatuks mänguks reisidel ja piknikel.
  • Eksisteerib haruldasi hiina kabe variante, kus juhuslikkuse elemendi lisamiseks kasutatakse täringut.
  • Hüppamisel üle nuppude ei eemaldata neid mängulaualt. Erinevalt klassikalisest kabest ei „võeta“ nuppe ära, vaid neid kasutatakse liikumiseks toena, mis annab mängule taktikalisel tasandil sügavuse.
  • 1950. aastatel reklaamiti hiina kabet raadios — mis oli tol ajal lauamängude puhul haruldane.

Proovi ennast strateegina — mängi hiina kabet tasuta veebis ja avasta see klassikaline mäng mugavas vormis, ilma registreerimise ja lisavaevata.

Kuidas mängida, reeglid ja näpunäited

Hiina kabe ei ole lihtsalt klassikaline lauamäng, vaid tõeline loogilise mõtlemise, tähelepanelikkuse ja strateegilise vaistu proovikivi. Hoolimata lihtsast mehaanikast nõuab iga mäng partii läbimõeldust ja võimet kohaneda vastaste tegevustega. Enne mängu alustamist on kasulik tutvuda selle põhireeglite ja taktikatega — see aitab kiiremini harjuda ja alustada võidukalt.

Huvitaval kombel köidab see mäng nii algajaid kui ka kogenud mängijaid: esmapilgul tundub see lihtne, kuid mängu käigus avanevad mitmed taktikalised võimalused.

Mängureeglid

Hiina kabes mängitakse kuueharulise tähe kujulisel mängulaual. Tavaliselt on see sümmeetriliselt paigutatud avadega laud, kuhu asetatakse eri värvi nupud (tähised). Kuna tähel on kuus haru, saavad hiina kabet mängida 2 kuni 6 inimest.

Osalejate arvust sõltuvalt valitakse stardisektorid nii, et nupud jaotuvad ühtlaselt, ning kui mängijaid on vähem, jäävad mõned nurgad tühjaks. Iga mängija saab ühe tähe haru, kuhu paigutatakse tema värvi nupud. Vastasküljel paiknevad vastase nupud (teist värvi). Lõppeesmärk on viia kõik oma nupud sammuliselt ühelt laua küljelt teisele.

Ühe käigu jooksul võib:

  • Liigutada oma nuppu ühe sammu võrra edasi (kui ruut ei ole juba hõivatud).
  • Hüpata üle enda või vastase nupu, kui see jääb teele ette.

Need kaks tegevust on vastastikku välistavad. See tähendab, et kui käigus tehakse hüpe, siis ei tohi samas käigus enam ühe sammu võrra liikuda, ja vastupidi. Tähtis on märkida, et hüppamine on võimalik ainult siis, kui ülehüpatava nupu taga on vaba ruut.

Samuti võib ühe käigu jooksul mitu korda hüpata nii enda kui ka vastase nuppude üle — nagu tavalises kabes — kui mängulaua olukord seda võimaldab. Kuid kõik nupud jäävad lauale ega „võeta ära“, nagu klassikalises kabes. Mõnikord õnnestub ühe käiguga teha 4–5 hüpet, mis kiirendab oluliselt edasiliikumist.

Kuna hüppega liigutakse korraga kaks ruutu, mitte üks, on see taktika võidukas. Tuleb valida radasid, kus on palju enda ja vastase nuppe, ning samal ajal blokeerida vastase võimalikud hüpped.

Tark blokeerimine on võidu võti: kui suudad hõivata strateegilised ruudud ja piirata vastase liikumisvõimalusi, saavutad eelise isegi võrdsetes olukordades.

Mängunipid

Nagu paljudes teistes lauamängudes, määratakse hiina kabes esimesena käija loosiga. Seetõttu on mängulaua ja nuppude kõrval soovitatav omada ka täringut või münti. Mõned mängijad kasutavad reeglit: „noorim alustab esimesena“, kuid see ei ole kohustuslik.

Et jõuda vastaspoolele kiiremini kui vastane, tuleks:

  • Valida marsruudid, kus on kõige rohkem nuppe.
  • Blokeerida vastase liikumist, asetades enda nupud kahekaupa järjestikku.
  • Võimalusel — mitte lasta vastasel teha sama.

Mõnikord tasub oma positsiooni ajutiselt ohverdada, et sundida vastast tegema ebasoodne käik või avama oma kaitset.

Mäng lõpeb, kui kõik sinu nupud on jõudnud laua vastasküljele. Tähtis: ei ole vaja esimesena lõpetada — kui liigud kindlalt edasi ja takistad vastast, oled juba saavutanud taktikalise eelise.

Kuna ühe mängija nuppe on tavaliselt 10–15 — olenevalt osalejate arvust — võib mäng kesta kaua, kuid samal ajal pakkuda palju positiivseid emotsioone. Peamine on olla tähelepanelik ja tegutseda ettevaatavalt, hõivata õiged ruudud ja mitte lasta vastasel seda teha!

Hiina kabe ei ole ainult viis aega veeta, vaid ka suurepärane treening ruumilisele mõtlemisele, prognoosimisvõimele ja kannatlikkusele. Kui tunned reegleid ja valdad põhistrateegiat, võid julgelt alustada mängu. Mängi veebis, mängi tasuta!