KenKen veebis, tasuta

Jaapan on tuntud oma ainulaadsete matemaatiliste mõistatuste poolest: sudoku, kakuro, hitori ja paljud teised. Nimekirja kuulub ka KenKen – klassikaline numbrivõrgul põhinev mäng, milles kasutatakse liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise tehteid.

Mõnikord kasutatakse selle mõistatuse tähistamiseks ka alternatiivseid nimesid – Calcudoku või Mathdoku – eriti juhtudel, kui autoritel ei ole õigust kasutada registreeritud kaubamärke KenKen või KenDoku.

See mõistatus arendab loogikat ja tähelepanu ning meenutab veidi piljardit ja malet: mida paremini sa iga järgmist käiku läbi mõtled ja kõiki võimalusi kaalud, seda suuremad on sinu võiduvõimalused!

Mängu ajalugu

KenKen on suhteliselt uus loogikamäng, mis on eksisteerinud veidi üle 20 aasta. Alguses loodi see matemaatilise harjutusvahendina, et arendada loogilist mõtlemist ja keskendumisvõimet. Mängu looja on jaapani õpetaja Tetsuya Miyamoto, kes hakkas seda 2004. aastal koolitundides kasutama.

Mõistatust on kirjeldatud mitmetes õpikutes ja ajakirjanduslikes väljaannetes ning 2007. aastal pälvis see Robert Fuhreri tähelepanu – ta on firma Nextoy omanik, kes on aidanud turundada mitmeid tuntud mänge, sealhulgas Crocodile Dentist ja Gator Golf.

KenKeni hariduslikust potentsiaalist inspireerituna nägi Fuhrer selles mitte ainult meelelahutust, vaid vahendit, mis suudab õpetada lastele ja täiskasvanutele matemaatikat mängu kaudu. See tähistas uue mõistatuste ajastu algust, kus loogika ja põnevus ühinesid ühtseks vormiks. Tänu universaalsetele reeglitele ja lihtsale õpitavusele saavutas KenKen tunnustuse nii õpetajate kui ka laiemalt intellektuaalset väljakutset otsiva mängijaskonna seas.

Robert Fuhrer patenteeris mõistatuse nimega KenKen, mis on siiani firma Nextoy kaubamärk, ja koos tuntud maletaja David Levyga veenis Suurbritannia ajalehte The Times seda oma lehekülgedel avaldama. 2008. aastal hakkasid esmalt Briti The Times ja hiljem ka USA The New York Times avaldama uusi KenKeni mõistatusi, mis saavutasid kiiresti populaarsuse Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning avaldasid kriitikutele muljet oma sügavuse ja haardega.

KenKeni ilmumine rahvusvahelisse meediasse tähistas mitte ainult mängukogukonna tunnustust, vaid andis ka tõuke paljudele kohandustele. Mäng jõudis kiiresti hariduskeskkonda – alates algkoolidest kuni ülikoolideni – ning levis laialdaselt internetis.

2014. aastal sõlmis Nextoy lepingu Global Eagle Entertainmentiga ja 2015. aastal Saksamaa juhtiva väljaandega Spiegel. See tähistas uut arenguetappi KenKeni jaoks, mis hakkas levima nii trükis kui ka digitaalsel kujul. Tänaseks on enam kui 200 kirjastust üle maailma avaldanud seda oma lehekülgedel ja üle 30 000 õpetaja ainult Ameerika Ühendriikides kasutab seda õppekavades.

Huvitavaid fakte

• KenKeni peamine kasutusvaldkond ei ole mitte meelelahutus, vaid haridus. Alates 2009. aastast on KenKen Classroom ametlikult kaasatud haridusprogrammidesse ning kümned tuhanded õpetajad üle kogu maailma saavad regulaarselt uusi mõistatusi alg- ja põhikooli jaoks. Alguses koostasid need spetsialistid, kuid tänapäeval tuleb tehisintellektil see ülesanne suurepäraselt välja.
• Üle kogu maailma on müüdud üle 3 miljoni KenKeni-teemalise raamatu – alates mõistatuste kogumikest kuni õppevahendite ja metoodiliste materjalideni. Need väljaanded on laialdaselt levinud ja tõlgitud rohkem kui 15 keelde.
• Alates 2010. aastast toimuvad New Yorgis iga-aastased KenKeni turniirid, millest saavad osa võtta igas vanuses ja tasemega mängijad. Kõige rohkem võite on seni kuulunud mängijatele USAst, Indiast ja Araabia Ühendemiraatidest.
• Mängu õiguste omanik Nextoy teeb ametlikult koostööd Riikliku Matemaatikaõpetajate Nõukoguga ja osaleb loogika ning matemaatiliste oskuste arendamisele suunatud rakenduste loomisel.
• Mõnes riigis, näiteks Indias, Ühendkuningriigis ja Austraalias, on KenKen saanud osaks koolivälistest programmidest, mida kasutatakse STEM-oskuste arendamiseks õpilaste seas.

Tänapäeval mängitakse KenKeni üle kogu maailma – Jaapanist kuni Ameerika Ühendriikideni. Nagu paljude teiste Jaapani numbrimõistatuste puhul, suureneb mängu raskusaste koos mänguvälja laienemisega, mis teeb KenKenist huvitava väljakutse nii algajatele kui ka kogenud mängijatele.

Proovi oma jõudu KenKenis ja alusta tasuta mängimist veebis – see on suurepärane viis treenida mõistust ja samal ajal nautida mängu!

Jaapani keelest tõlgituna tähendab „ken“ (賢) „tarkust“ ning „kenken“ tähendab mõnikord „tarkust ruudus“. See vastab hästi mängu olemusele, sest ametlikult on tõestatud, et see arendab tähelepanuvõimet, mälu ja loogilist mõtlemist. Samas on KenKeni reeglid üsna lihtsad ja neist saab aru mõne minutiga.

Oma mitmekülgsuse tõttu kasutatakse KenKeni mitte ainult õppeasutustes, vaid ka pereringis kui kasulikku ja kaasahaaravat ajaveetmisviisi. Vanemad pakuvad seda mängu sageli lastele välja alternatiivina nutiseadmetele või televiisorile.

Psühholoogid rõhutavad, et KenKeni regulaarne mängimine aitab arendada järjestikust mõtlemist, õpetab keskendumist ja arendab matemaatilist vaistu. Lisaks käsitlevad paljud neuropsühholoogia spetsialistid selliseid mõistatusi kui vananemisega seotud kognitiivsete häirete ennetusmeetodit. Seetõttu sobib mäng võrdselt hästi nii koolilastele kui ka eakatele.

Mängureeglid

KenKeni mängitakse ruudulisel mänguväljal, millel on lahtrid: 4×4, 5×5, 6×6, 7×7, 8×8, 9×9. Kui 3×3-formaadis mõistatuse lahendab ära isegi algaja, siis 9×9 väljal võitmine võib olla keeruline isegi professionaalsetele matemaatikutele. Välja sees on lahtrid jagatud eri suurusega rühmadeks — ühest kuni mitme lahtrini. Iga rühm on ümbritsetud paksu joonega ja võib olla ruudu, ristküliku või L-tähe kujuline.

Mängu eesmärk on täita tühjad lahtrid numbritega nii, et vertikaalsetes ja horisontaalsetes ridades ei korduks ükski number. Samal ajal peavad igas rühmas olevad numbrid andma etteantud tulemuse määratud matemaatilise tehte — liitmise või lahutamise — abil. Keerulisemates KenKeni versioonides kasutatakse ka korrutamist ja jagamist. Tehe koos tulemusega on rühma juures märgitud ja määrab selle täitmise reegli.

Näiteks: 1×3-lineaarses rühmas, kus tehteks on liitmine ja tulemuseks 6, on 4×4-formaadis mõistatuses õiged numbrid 1, 2 ja 3. Ehk: 1 + 2 + 3 = 6. Numbrid võivad rühmas korduda, kui nad ei asu samas reas ega veerus. Näiteks 2×2-ruudulistes või L-kujulistes rühmades (pööratuna). Mängureeglid saab esitada loeteluna. Võitmiseks tuleb korraga täita järgmised tingimused:

• Iga rida peab sisaldama igat numbrit üks kord.
• Iga veerg peab sisaldama igat numbrit üks kord.
• Iga lahtrirühm (paksu joonega ümbritsetud) peab sisaldama numbreid, mis saavutavad soovitud väärtuse määratud tehtega: liitmise, lahutamise, korrutamise või jagamisega.

Kolmas punkt eristab KenKeni oluliselt sudokust, kus ei tohi rühmades numbreid korrata. Ühe lahtriga rühmade puhul — st üksiklahtrid — ei rakendata matemaatilisi tehteid. Seetõttu jäetakse need mängu lõpuni tühjaks, et täita need lõpus välistamise teel õige numbriga.

Tasub märkida, et KenKen sobib hästi ka rühmatööks, mitte ainult individuaalseks lahendamiseks. Mõnedes koolides korraldatakse võistlusi, kus õpilased lahendavad sama mõistatust koos, arutavad strateegiat ja jagavad loogilisi mõtteid. See arendab suhtlemis- ja koostööoskusi.

Nõuanded mängimiseks

Esimesed KenKeni mängud võivad tunduda keerulised, isegi kui valida väikseim 3×3-väli. Kuid mängu käigus hakkad õigeid vastuseid leidma peaaegu pingutuseta — tänu loogikale ja tähelepanelikkusele. Peamine on enne iga käiku kontrollida, kas kõik kolm ülaltoodud tingimust on täidetud. Kiire tulemuse saavutamiseks on oluline ka:

• Leida ja märkida lahtrid, millel on ainult üks võimalik vastus.
• Kanda väiksemad numbrid lahtri paremasse ülanurka ja kustutada need hiljem välistamise teel.
• Kasutada võimalike väärtuste vahemikke ebakindlates lahtrites — näiteks kirjutada lahtri nurka „1–3“ või „4–5“.
• Mäletada, et lahutamise ja jagamise korral ei ole arvude järjekord rühmas alati kindel. Tähtis on, et tulemus oleks positiivne täisarv.

KenKeni õppimine on umbes sama lihtne kui trips-traps-trull, kuid palju lihtsam kui male või kabe. Kuid KenKeni võita — eriti suurematel kui 6×6 mänguväljadel — on palju keerulisem. Selleks on vaja head keskendumisvõimet, loogikat, mälu ning oskust kiiresti peast arvutada: liita, lahutada, korrutada ja jagada.